Poolik päev põllul. Elistvere loomapark. Palamuse. Karu, ilves, rebane, põhjapõdrad... Toots, Kiir, Teele, Lible... Palamuse kirikus lõõritati mingi surnud mehe mälestuseks. Triinu Taul näiteks. Meie omad kirikut just ei ummistanud, küll aga Lible-nimelise kõrtsi burgeri- ja friikartulihuviga.
Palamusel keeras üks kamp ka esimese suurema sigaduse kokku, Kristini terav nina ennetas siiski suuremad jamad.
Õhtuses maffiamängus kukkus rühmajuhtide konspiratsioon üsna haledalt läbi. Ükski nimetatutest end juhtunus süüdi ei tunnista.
Täiendatagu.
Niisiis, räägime hommikusest maasikapõllul toimunud bussiootamisest.
Kella üheksast kuni kahteistkümneni tegid noored hoolsalt tööd ja tegelesid normi täis korjamisega. Enamik täitis selle ja mõni ületas tublisti.
Aga jah, kuna oli hetk ju aega, siis tuli see sisustada millegagi. Tubli komandör nagu ma olen võtsin siis vaevaks midagi teha. Kuna Rene istus kenasti mu ette ja mul polnud veel meelest läinud, et ta mind vagude ja korjamise vahel maasikatega kokku määris siis pidin ju vastuteene siiski osutama. Mõeldud- tehtud... Karl tõi salamisi mulle 2 maasikat, mille ma kenasti Rene kõrvadesse õrnalt surusin, ise vaikselt lootes, et ma ju respekteeritud koma olen ja samas ka püha lehm, keda keegi noortest ei tohi karistada- oi kuidas ma eksisin- umbes kolme sekundi pärast avastasin end paviljoni laua alt selili maas ja Rene üsna minu kohal et mu nägu ja kael taaskord maasikaseks saaks.
Sellest algasid suured massirahutused ja üsna pea olid aktiivsemad noored kõik pealaest jalatallani maaskiased... ning kõik kehaõõnsused täidetud maasikatega... ja tegelikult suutsid nad ka komandöri üsna mitu peidetumat kohta maasikalögaga täita.
Vahepalaks tegid sürrealistid eriti halva nalja korraldada... taaskord komandöri pihta... tulid nimelt maasikakasvatajate suunast ja teatasid, et mind olla sinna kutsutud... no maitea... mul oli ikka üsna räbal tunne sel hetkel kuhugi tööandja juurde minna... endal püksid täis maasikaid ja ega nägugi polnd ju enam aariarassile kohaselt valge... kui ma siis võtsin mõneminutise pablamise peale julguse kokku ja hakkasin liikuma herr Masso sen. poole siis tulid kavalte nägudega Kertu ja Kerli teatama, et TÜNG... nojah, hea seegi...
Igatahes, bussi, mida juhtis seesamune herr Masso sen. läksid kõik maasikased tüübid oma tegu varjates ja ontlikult.
Kui lõpuks tagasi Voore kooli ühikasse jõudsime siis maasikased tsikad ja kaks noormeest ronisid kõik koos ühe dussi alla ja pesid endid kiiremas korras puhtaks ja liikusid meikimiseks ja soengute sättimiseks bussi, et siis teine osa päevast saaks järgneda.
Monitsa.
No comments:
Post a Comment